Home-theater-designers
Värskendamissagedus on see, kui sageli kuvatakse ekraanil uus kaader (üks pilt). Kuna USA elektrivõrk on 60 Hz (60 tsüklit sekundis), on enamik telereid 60 Hz.
Kõik ülekantavad televisioonisignaalid on 60 Hz sagedusega 1080i - 60 välja (pool kaadrit) sekundis ja 720p 60 kaadrit sekundis. Erandiks on 1080p / 24 Blu-ray-st, mis on 24 kaadrit sekundis. 24 kaadrit sekundis filmi kuvamiseks 60 Hz ekraanil on vaja protsessi nimega 3: 2 rippmenüü .
LCD-telerid kiire liikumise hägustumine (nn liikumise hägusus) sagedusel 60 Hz. Üks selle vastu võitlemise viise on värskendussageduse suurendamine. 120Hz telerid, nagu nende nimigi ütleb, värskendavad tavaliste LCD-telerite kiirust kaks korda kiiremini. Liikumise hägusus väheneb veidi.
240Hz LCD-telerid kuvavad 240 kaadrit videot sekundis ja pakuvad märgatavat liikumishägususe vähenemist võrreldes 60 Hz LCD-dega. 120 Hz ja 240 Hz eeliseks on ka 24 kordne arv, nii et paljudel kõrgema värskendusnumbriga kõrgekvaliteedilistel LCD-ekraanidel on ka filmirežiim, mis kuvab filmipõhist materjali ilma kohtunikule kalduva 3: 2 rippmenüüta.
Piisava kaadri loomiseks, et 60 Hz videot saaks kuvada 120 ja 240 Hz ekraanidel, kasutatakse sageli kaadri interpoleerimise protsessi. Videopõhiste allikate abil on see palju parem pilt. Filmipõhiste allikate puhul on tulemus sageli üsna ebasoovitav, tekitades ülisileda efekti, mida nimetatakse pilkavalt „seebiooperi efektiks“, kus kõigil filmidel on seebiooperi esteetika. Enamik filmihuvilisi ei armasta seda efekti rangelt. Teised ei pahanda seda.
Plasma HDTV-d ja DLP-põhised projektorid toimivad erineval valguse loomise põhimõttel, kusjuures iga videokaader koosneb tegelikult mitmest alamkaadrist. Seetõttu ei vaja nad kõrgekvaliteediliste LCD-telerite suuremat värskendussagedust.